KONTSERDIARVUSTUS: 68-aastane Zucchero on jätkuvalt parimas vormis

Laupäeval, 13. aprillil andis Alexela Kontserdimajas Tallinnas oma uue kontserttuuri “Overdose D´amore” World Tour 2024 raames ühe show menukas Itaalia muusik Zucchero. Praktiliselt täissaalile, nii kontsertsaali põrand kui esimene rõdu olid sisuliselt väljamüüdud. Pilet selle kõrgliiga artisti puhul ülemäära kallis polnudki, alates viiekümnest eurost.

Zucchero on varemgi Eestis esinemas käinud, kusagil viie või rohkemagi aasta eest viimati, täpsemalt ei mäletanud ta seda isegi. Vähemalt nii ta lavalt ühe vaherepliigi ajal maha hõikas. Ning millegipärast loetles ette need oma käimasoleva tuuri kohadki, kus juba käidud või kuhu edaspidi esinema läheb.

Ülitäpne algus

Kontsert algas pea ülitäpselt ettenähtud ajal ja kestis lubatud kaks tundi järjepannu või isegi tsipa rohkemgi. Mis aga omamoodi huvitav, kogu see publik läks täiega kaasa juba esimese loo ajal, pea kõik saalisolijad plaksutasid kohe kaasa.

“Tal on endiselt väga võimas hääl!”, kostus siit-sealt saalist imetlevaid komplimente Zucchero aadressil. Siinkohal ongi sobiv lisada, et praeguseks on see heas vormis karismaatiline artist juba kuuekümne kaheksa aastane. Oma teatud “kohustuslikku” kaubamärki, alati peas olevat kaabut, pole ta samuti senini välja vahetanud või sellest üldse loobunud.

Tänusõnadega publikule kitsi polnud

“Thank You! Thanks for coming! Aitäh! Gracia!”, tänusõnadega oma publiku aadressil Zucchero kitsi polnud. Keelebarjäär? Tema lugude sisu läheb kaotsi, kuna Itaalia keelt oskavad siinmail vähesed. Zucchero aga rõhutas sedagi, et tema lugusid on nagunii ka raske itaalia keelest tõlkida, kuid...muusika räägib iseenda eest.

Mis Zucchero kontserdi repertuaari puutub, siis päris kobe ja korralik valik uuemat ja vanemat materjali. Bluusi, rokki, souli, gospeli, pop rokki jne. Kusjuures Zucchero ei piirdunud ainult laulmisega, korduvalt mängis kõrvale kitarrigi. Samas, korralik professionaalne neljaliikmeline bänd oli tal taga toeks, pluss aktiivne taustalauljanna/tantsija. Kes mingi moment kohe alguses soleeris ja pärast Zuccheroga duettigi laulis.

Vahepeal eraldas pikemalt mänguruumi ainult oma bändile

Kusagil show keskpaiga poole võttis Zucchero tempo veidi maha, istus toolile ja paariloone akustiline osa võis alata.

Mingi hetk võttis Zucchero endale korraks ka üldse lavalt “puhkust” ja lasi ainult oma bändil mõnda aega, pikemalt mängida.

Lisalugu üllatust ei pakkunud

Kuigi enamuse paladest esitas Zucchero itaalia keeles, kõlas pisteliselt sekka mõni ingliskeelne või itaalia ja inglise segakeelne pala. Meelde jäi just päris võimas ja ilmselt vägagi aktuaalne laul, mille pealkiri jäi selgusetuks, rääkis vabadusest, freedom, liberta.

Tuntumatest ja lööklaulumõõtu lugudest tuli esmalt tantsuline, suurepärane “Baila”, kus sees kostab ka ingliskeelne jupp “under the moonlight”. Ning alles kõige viimasena, ainsa lisaloona, see kõigile teada-tuntud suur hitt “Senza una donna”, mida allakirjutanu pole ise kunagi hinnata osanud.

Kriitilisemaks minnes. Zucchero põhikava kaks viimast lugu olid samuti paras palagan, selline pigem ameerikaliku show vormis ülesehitatud värk.

Armastus on oluline

Muidu aga, kindlasti hea kontsert. Lõpusirgelt jäid kõlama Zucchero tähtsad sõnad, oluline sõnum, “We need love!”

Mida veel? Kontserdi pildistamine oli rangelt keelatud, kuid nii see ka pea alati Alexela kontserdimaja puhul on. Samas “mobiilidega” võis fotosid või salvestusi teha küll.