Indias käik muutis eduka mehe segaseks kaltsakaks

Koduperenaine Gerly on ahastuses, sest tema mees keskendub nüüd vaid vaimsetele väärtustele, mis ei luba mammonat teenida ja isegi peldikus vett tõmmata.

“Meie tagasihoidlik edulugu sai alguse 90-ndate lõpus”, meenutab Gerly ja jätkab: “Müüsime päranduseks saadud suvila Viimsis, mille raha investeerisime ettevõtlusesse. Olime noored ja kõik võimalused olid olemas. Kasutasime neid õigesti – firma kasvas kiiresti ja enne 2007. aasta majanduskriisi müüsime osaluse maha ja ostsime selle raha eest maja Meriväljale ning kõik sinna juurde kuuluva.”

Kuni ühe saatusliku päevani tegi pereisa Hendrik samas ettevõttes hästitasustatud palgatööd, Gerly pole tööl käinud viimased 15 aastat. Kuid viimase aastaga on mugavalt rutiine pereelu pahupidi pööratud, sest pereisa Hendrik otsustas praktiliselt üleöö hipiks hakata, mis on perekonna hästikorraldatud elu laostumise äärele viinud. „Või ütleme siis otse, läks hulluks,“ nendib murelik Gerly.

Saatuslik India reis

Gerly sõnul sai alguse kõik ühest süütuna tundunud India reisist, mis kestis peaaegu kuu aega. „Käis mees seal sõpradega, midagi halba karta ei osanud, ei olnud vähemalt Tai, kuid tagasi tulles oli ta siiski nagu ära vahetatud,” meenutab Gerly.

„Igatahes enne seda reisi oli Hendrik selline, kellel oli kaks viimase sõna nutitelefoni, äriklassi sülearvuti ja partnerite veenmiseks tahvelarvuti. Ta mõtles kogu aeg ainult tööasjadele ja uutele ideedele ning pakatas loovusest. Vahest istusime romantiliselt verandal ning tema kargas äkki püsti, et tal tuli üks idee, mis tuleb kohe kirja panna, lühidalt – selline töönarkomaani moodi tehnilistest vidinatest sõltuv inimtüüp. Suure raskustundega ja sõprade nõudmisel jättis oma tehnikavidinad reisile minnes koju, et mis seal džunglis ikka nendega teha ja ega ei olnudki. Kui ta tagasi tuli, siis lennujaamas vastas olles nägin, et mehel olid reaalselt kaltsud seljas ja ta oli paljajalu, sain veel peatäie naerda, aga kui ta järgmised päevad ka paljajalu edasi käis, hakkas juba mure. Kodus ta rääkis ainult sellest, et kui hea oli olla ilma igasuguse tehnikavidinate ja töömõteteta, et sa lihtsalt oled ning otsustas puhkust veel mõned nädalad pikendada palgata puhkuse näol. Mu mõistus hakkas juba vaikselt häirekella lööma, sest varem oli teda raske puhkusele saada ja nüüd äkki võtab palgata puhkust,“ meenutab Gerly.

 Elukaaslane avanes

„Nädala pärast sain juba aru, et Hendrikuga ei ole kõik ikka päris korras, teda ei huvitanud enam mitte miski peale niisama olemise, lamas pimedas keldris tundide viisi, ise nimetas seda mediteerimiseks.

Sõi vähe ja tagasihoidlikult, kui pimedas keldris parasjagu ei passinud, siis luges raamatuid, mis kõik erandlikult olid kas filosoofilise või religioosse sisuga ning suhtles kõigiga minimaalselt.

Peldikus käies ei tõmmanud ta enam vett ja pead pesi korra nädalas, pikad rasvased juuksed hakkasid juba häirima ning tõstatasin uksi prõmmides teema, et mis toimub.

Võiks öelda, et lausa röökisin ja hüsteeritsesin, aga minu tundmatuseni muutnud mees oli nagu rahu ise, vastas kõigile küsimustele ei ja jah vastustega ning teatas lõpuks, et ta tuli töölt ära ning kolib üldse maale elama oma vanaema kunagisse tallu, mis praegu tühjana seisvat.

Mina võin muidugi siia jääda ja niikaua kui raha jätkub, kodus edasi istuda. Olin nagu puuga pähe saanud,” meenutab Gerly oma mehe juttu ning lisab, et mees põhjendas oma käitumist ja elu muutust seoses enda avanemisega.

Enda sõnul ei vaja ta enam tänapäeva maailma hüvesid ja tarbimisele orienteerunud ühiskonnal ei ole nagunii tuleviku. Väidetavalt oli ta Indias mingi munga juures seitse päeva söömata mediteerinud ning peale seda teda enam kaasaegne elu ei huvitagi.

„Kutsusin ka kiirabi välja, et ta hullumaja kontrolli viidaks, aga kuna ta vägivaldne ei ole, siis kiirabi ei tule, sest see on peresisene asi ning ei kuulu nende pädevusse,” ahastab Gerly.

Elukorraldus laostus

 „Kuna olime kogu aeg elanud mehe palgast, siis paari kuuga olidki võlad kaelas,” nendib Gerly ning lisab, et mees tõmbas nende 20 aasta tööle südamerahuga lihtsalt vee peale: kõndis paljajalu majast välja ja ütles, et hoolitsege nüüd ise kõige eest.

„Lapsed on meil juba täisealised, poeg elab veel kodus ja tütar koos elukaaslasega üldse teises linnas. Ka nemad ei mõista ise käitumist, poeg on korduvalt rääkinud ja palunud, et isa mõistusele tuleks, aga vastu vaatab ainult üks mediteeriv pilk mehelt, kellel puuduvad igasugused ambitsioonid normaalse elusuhtes.”

Gerly läks pärast pikka koduelu ühe Hendriku sõbra juurde tööle, aga kinnitab, et sellest palgast sellist maja üleval kaua ei pea, kuigi sõbrad ja lähedased aitavad, kuidas saavad.

Tänaseks päevaks elabki Hendrik nüüd maal vanaema talus ja Gerly üritab nende ühist kodu kuidagi päästa, sest äkki abikaasa ikkagi võtab mõistuse pähe ja tuleb koju tagasi. Kuid seda, mis Hendrikuga Indias tegelikult juhtus, ei tea keegi, sest sõprade sõnul reisis Hendrik kaks nädalat üksinda ning pärast seda oligi mees muutunud. „Küllap keegi ta ära kaetas,” mõtiskleb Gerly ja soovitab selliste reisidega ettevaatlik olla.