Kadri Kask – sündinud kunstnik?

Kadri, te joonistate väga hästi. Kas olete kunsti õppinud või on see anne teis peitunud juba sellest ajast kui ennast mäletama hakkasite?
Kõigepealt ma tänan teid ilusate sõnade eest! Muidugi on mul väga hea meel, kui inimestele meeldivad mu tegemised. Panen joonistustesse palju oma energiat ja armastust.
Ma ei ole kunsti õppinud. Olen õppinud juuksuriks ja juuksurikoolis oli ka kunstitund, kus õpetati veidi varjutamist ja hajutamist. Tavakoolis ei jäänud ma kunstiõpetajatele eriti millegagi silma.

Olete pärit Mulgimaalt paljulapselisest perest. Kas olete ainus oma perest, kes joonistab?
Olen pärit neljalapselisest perest. Ema on meil alati lasknud olla need, kes oleme. Ta pole kunagi surunud ega pealesundinud suundi, mida me elus õppima või millega tegelema peaksime. Pigem on ta olnud selline suunaja, kes aitas üles leida, mis igaühele meist kõige hingelähedasem ja sobilikum oleks. Mu ema on muusikaõpetaja ja tema suunamisel oleme kõik, neli tütart, muusikakoolis klaverit õppinud. Õed käisid seitse aastat, mina vähem, kuna viiendas klassis hakkasin rohkem ratsutamise vastu huvi tundma. Kool, muusikakool ja hobused ei mahtunud kõik korraga minu päevaplaani. Pidin millestki loobuma. Teised mu õed tegelevad käsitööga, aga nad ei joonista. Üks on super koogimeister, teine tegeleb kingituste ja pidude dekoreerimisega ning kolmas armastab näputööd ja tal on hea silm värvide sobitamisele.

Olete illustreerinud raamatuid ja kas ka ajakirju? Räägiksite sellest lähemalt?
Illustratsioonid on sisult teistsugused joonistused, kui minu tavapärased tööd. Igapäevaselt joonistan fotode järgi, püüdes võimalikult tõetruud pilti tabada, ja ise nimetaksin oma tavatöid realistlikeks söejoonistusteks. Ühe raamatu esikaane tarbeks olen joonistanud raamatu autori portree ja teine mu joonistus läks teose tagakaanele. Ühe ajakirja toimetaja tellimusel olen joonistanud päris suure ja töömahuka pildi tema artikli tarbeks.

Mis või kes teid inspireerib?
Elan maakohas, kus inspiratsiooniallikad ei lõpe iialgi otsa! Armastan palju oma väikeste poegadega looduses jalutada. Inspireerivad mõlemad – nii loodus kui pojad.
Tänapäeval on internetis palju realistliku kunstiga tegelejaid, hoian neist mõnedel silma peal. Jälgin ka instagramis paljusid kunstnikke ja eks igaüks neist ole mulle mingil määral inspireerijaks oma teostega.

Kui palju aega võtab ühe keskmise mustvalge portree valmimine? Kas joonistate päeval või olete ööinimene?
A3 formaadis pildi valmimiseks kulub mul umbes neli päeva, juhul, kui joonistusel on üks inimene. Ajakulu oleneb kõige enam sellest, kui palju on pildil pisikesi peeneid detaile ja kui palju on inimesi joonistusel. Iga silm, suu, nina, käed, ehted, mustrid - kõik see võtab oma aja, varjud ja hajutamine ka.
Armastan pigem hommikul joonistada, siis on silm selgem ja pea värske. Õhtul olen ise väsinum ja ka lastega on rohkem toimetamisi.

Kas olete ka näitustel oma töödega osalenud? On tulemas?
Ei ole näitustel osalenud ja pole ka tulemas, aga olen ühel võistlusel osalenud. Seal läks mul väga hästi ja sain peaauhinna osaliseks.

Kunstnikke on palju, osad võimendavad oma töid üle, osad ei joonista nii tõetruid pilte, aga teie joonistused on üks ühele. Kus peitub selle ande võti­­?
Ma ei tea, kus on selle võti, aga tean, et praegusesse arengupunkti olen jõudnud tänu sellele, et olen kulutanud palju tunde harjutamisele. Mida rohkem ma joonistan ja uurin joonistatavat, seda rohkem panen ma tähele pisidetaile. Mõni aeg tagasi ma ei näinud, et varjud on erineva tugevusega, nüüd ma juba märkan seda. Ma ei pannud ka tähele, et silmade peegeldusel on kuju, nüüd ma näen seda. Ja algul kasutasin ma teistsuguseid töövahendeid kui praegu. Kõik see joonistamine ongi olnud katsetamise asi – milline pliiats ja milline kustukumm mulle kõige paremini sobib jne.

Olete kahe poja ema, üks on alles väike. Kas vanemal pojal on avaldunud ka juba kunstianne?
Mul on jah kaks imearmast poega. Suurem on 5-aastane ja sai just selgeks raudtee joonistamise Nüüd on meil koduseinad täis kleebitud raudteede pilte ja laps ise on väga uhke nende üle. Natuke naljakas on vaadata neid lõputuid teid igal pildil, aga samas väga tore.

Millega tegelete lisaks laste kasvatamisele ja joonistamisele?
Lisaks laste kasvatamisele ja joonistamisele meeldib mulle värskes õhus viibida ja sporti teha. Käin jooksmas, rattaga sõitmas, teen joogat ja eks lastega tegelemine on ka paras sport. Praegusel eluhetkel saan rohkem värskes õhus jalutada, kui et aktiivsemalt sporti harrastada, sest pisem poeg on veel vankris. Armastan väga loodust. Elan Lõuna-Eestis, Läti piiri lähedal ja meile siin jagub looduse ilu kuhjaga.

Kui palju paberit kulub teil ühe portree joonistamiseks? Kas joonistate otse või sünnib eelnevalt palju visandeid?
Ühe portree jaoks ma kasutan ühte A4 paberit, millele prindin joonistatava foto ja siis vastava formaadiga paber, kui suurt joonistust on soovitud: A4, A3 või A2. Suuremaid formaate ma pole teinud. „Sodipaberiks“ (kuhu saan üleliigse söepuru pühkida jms) kulub veel üks A4 paber, kokku seega kolm paberit. Joonistan otse, visandeid ei tee.

Millal avastasite, et oskate joonistada ja millal jõudsite teostuseni?
Kui ma oma esimese lapse ootele jäin, teadsin, et minu elu peamiseks eesmärgiks saab nüüd oma pojast tubli ja toreda noormehe kasvatamine. See oli õnnis teadmine, seda enam, et päris õiget, hingetoitvat eriala või tööd polnud ma enda jaoks tolleks ajaks veel üles leidnud.
Veidi aega enne rõõmustavat beebiuudist nägin üht huvitavat unenägu. Ekslesin tühjadel tänavatel, olin segaduses, ei teadnud kuhu minna ja mind ajas keegi taga. Vaatasin kaugele ette ja nägin väikese poisi varju, kes näitas sõrmega mulle suunda, kuhu joosta.
Vanema poja sirgudes hakkasin lihtsalt oma lõbuks joonistama ja peagi tundsid ka sõbrad-tuttavad mu joonistuste vastu huvi. See oli mulle kinnitus, et teen õiget asja ja mu töö tulemus pakub rõõmu ka teistele. Sain seeläbi ka seletuse oma unenäole: mu väike poeg Simon oligi minu teejuht seal unenäos. Tema ilmaletulek tõigi joonistamise minuni ja see ongi see, mida ma armastan, mida tehes aeg justkui lendaks. Joonistades kaotan ajataju täielikult, naudin ise väga seda tegevust ja saan oma töö tulemustega rõõmustada nii ennast kui ka teisi. Minu järeldus: elus juhtuvad kõik asjad põhjusega ja igal asjal on mõte, nii heal kui ka halval.

Midagi hingelt ära?
Tahaksin lihtsalt, et inimesed mõistaksid – joonistamine on väga aeganõudev tegevus. Kui ma joonistaksin vaid piirjooned või visandi, siis saaksin tõesti ruttu tehtud. Kuna ma aga joonistan ka kõik varjud ja detailid välja, siis võtab pildi valmimine päris palju aega.

Kolm kõige imelisemat hetke teie elus?
Minu esimese poja sünd, minu teise poja sünd ja oma ande ülesleidmine. Viimane tõi rahu minu hinge. Varem ekslesin teadmatuses: ma ei saanud aru, milline on see just „minu tee“ja kas ma kunagi üldse leian selle „oma tee“.
Igal asjal siin elus on oma aeg ja tihti oleme liiga kärsitud, nii ka mina. Tahaks ju kõike nüüd ja kohe! Tõenäoliselt ongi vahel tarvis elus mõttepausi, et leida see, mis su hinge tegelikult puudutab ja toidab. Selles meeletus tänapäeva virvarris on raske ennast ja oma teed üles leida. Võtame aega…