Naabrinaine aimas oma surma ette
Sügis on, teadagi, hoidiste sissetegemise aeg ning iga hoolas perenaine näeb selle nimel vaeva, et ikka talvel ka oleks salvest juurvilju ja sahvri või keldri riiulilt hoidiseid võtta. Nii kasvatab oma hoidiste tarvis aedvilju ka nõid Antonina Kersna, kelle üks kodudest asub Valgas.
Nõid Antoninal, kes me tunneme juba aastaid kui nägijat ja tunnetajat ning keeruliste ülesannete lahendajat, juhtus järgmine seik.
Lahke perenaise ja hoolsa aiamaaomanikuna veedab Antonina oma pikki päevi aiamaal, kui juhtuvad päevad vabad olema, sest tegus sensitiiv käib inimesi aitamas mitte üksnes Eestis vaid ka Läti riigis.
Vii need purgid ära...
Ühel sügiskuu päeval, kui viljad olid aiamaal juba küpsed, korjas Antonina need kokku ning pakkus kogutud köögivilju ka naabrimemmele, kes tänutäheks talle tühju purke vastu pakkus. Aga kiire elutempo juures ei olnud Antoninal üldse aega purkidele järgi minna, kuigi need asusid vaid alumisel korrusel. Eks hoidiste sissetegemine nõuab oma aja ja Antonina leidis, et tal ei ole neid kohe vaja. Nii juhtuski, et naabrinaine mitmel korral ennast meelde tuletamas käis, kuid ikka ja jälle jäid purgid toomata. See jäi natuke Antoninat vaevama.
Ühel korral võttis naabrinaine peale koridoris suitsetamist taaskord tee ülemisele korrusele, Antonina manu. Tal oleks justkui nende purkide üleandmisega kiire olnud.
Hinged lahkusid koos
Nelja päeva pärast otsustas Antonina siiski purkidele järgi minna, kuid keegi ei avanud koputuse peale ust. Läks mõni päev mööda ning Antonina võttis uuesti selle teekonna ette, kuid taaskord tulutult. Kummaline, mõtles naine. Miks küll talle ust ei avatud. Kas tõesti võib inimene solvuda sellise asja peale, kujutlen mina. Miks ka mitte?
Ühel hommikul nägi nägijast Antonina köögiaknast õue vaadates kuidas kaks justkui udusammast, üks jämedam ja teine peenem, õhku tõusid. Esimese hooga kahtlustas Antonina, et kas tõesti naabrinaine teeb juba oma köögis suitsu, kuid siis...
... Pooleteist aasta eest lahkus naabinaine mees, kes nüüd naabrinaisele järgi tuli, nende hinged läksid koos, tõdes nõid Antonina. Naabrimees, turskem, tuli õblukesele naisele järgi.
Ja siis see tuligi, mõne aja pärast, surmasõnum, et naabrinaist pole enam elavate kirjas.