Õigel ajal õiges kohas

Vahel on vaja minna kodust päris kaugele, et iseendast paremini aru saada, tõestab meile Birki kogemus.

Lõunatuul puhus nii magusalt, et pani nii mõnegi mööduja ümisema, kasvõi habemesse. Õige päev pesu kuivatamiseks. Kes suvesoojaga ikka pesu umbsesse tuppa kuivama riputab!
Birk, uje, rohesilmne noormees, kes sai kogu aeg millegagi hakkama või siis, väidetavalt,  ei saanud üldse, riputas parasjagu oma hinnalisi kollaste karudega stringe nöörile, kui kamp nolke temast möödus.
„Räige, emane ilmselt, ükski normaalne mees stringe ei kanna!“ avaldas üks kambajõmm oma arvamust.
„Mida hekki, kollaste karudega ka veel! Puhta beebi. Raudselt pedokas!“ sähvas teine.
„Mida fakki, kutid, te oleksite nagu vanavanemate aega kinni jäänud! Kui ma oma lillad stringid teile silme ette toon, kas siis sildistate ka mind eiteakelleks!?“ ei mõistnud üks noormees sõprade reaktsiooni.

Värvide ja puhtuse usku
Birk, kelle eesnimi külvas alati segadust, oli tegelikult hämmingus. Kuigi ta pole noormees, kes moega kaasas käib, meeldib talle tänapäeva mood väga, sest sellel puuduvad raamid. Kunstnikuhingega inimesena armastab ta just värve ja oli seda meelt, et igaüks kandku millise värviga rõivaid tahes, ega riie ju meest ei riku. Või?
Jah, ega ta ise ka mürsikueas just paipoisi imagot välja ei kandnud ega andnud, kuid ta ei mäleta, et oleks kedagi riietuse pärast siunanud või avalikult mõnitanud.
Kevaditi, kui kasepuu oma hiirekõrvu taeva poole sirutama hakkab, ei suuda Birk enam umbses eluruumis pesu kuivatada. Tõsi küll, iga inimene ei pese ka ilmselt nii tihti pesu kui Birk. Hüperhidroosi ehk liighigistamisega kimpus oleva inimesena ei kanna see noormees kunagi kahte päeva järjest ühtegi riietuseset ning palavate ilmadega vahetab ta rõivaid veel tihedamini. Küll on teda selle kõige pärast kõõrdpilguga vaadatud, küll pedeks ristitud. Inimesed on ju õelad. Kui julged olla sina ise, saad ilmtingimata kaela mõne sildi. Sildistamine oleks nagu tänapäevane moehaigus, ilma milleta mõni inimene elada ei saa.

Kased ja ükssarvikud
Pesupesemisele lisaks armastab Birk kaski. Juba lapsena tekitasid need puud temas tibutagiefekti, millest isegi ta vanemad aru ei saanud. Puu nagu iga teine puu, armastasid nad öelda, kui poeg kasest vaimustatult rääkis.
Lisaks pesupesemisele kollektsioneerib Birk ükssarvikuid ja tema kogu on lausa 250-pealine. Ajavad mind kodust välja, armastab Birk korrata ema sõnu. Miks just ükssarvikud, seda ei oska ta ise ka selgitada, aga kui ta mõnda müügil näeb, ei ole tal kunagi rahast kahju. Nii ongi ta teinekord salaja mänguasjade poodi hiilinud, hoidmaks ära uusi silte, millest saaks ka juba paraja kollektsiooni kokku.
Kevaditi käib Birk kodutänava lõpus asetsevat maarjakaske kallistamas. Sosinal räägib ta kasele ära ka oma mured ja soovid. Seda rituaali on ta harrastanud niikaua kui ennast mäletab. Noormehel on tulnud ette ka situatsioone, mil nii mõnigi tuttav puukallistamisele peale satub ja jahmunult teda silmab, aga ta õppinud aastate pikku sellest mitte välja tegema.

Kogemus kodust kaugel
Ühel järjekordsel reisil, mida kirglik reisisemu armastab, mis sellel korral päädis Šotimaa pealinna Edinburghi külastamisega, tundis Birk äratundmisrõõmu. Just selle riigi rahvusloom on ükssarvik. Nii hakkaski lahti rulluma teemadejada, huvi esemete vastu, mida noormehe kollektsioonid sisaldasid. Tuli tõdeda ka tõika, et ehk see tolerantsus riietusstiili suhtes tuleb ka Šotimaalt, sest seal kannavad mehed seelikut ehk kilti. Veelgi rohkem hämmingusse sattus Birk siis, kui sai teada, et tema nimi on ka šoti nimi.
Iga inimene satub õigel ajal õigesse kohta vaid siis, kui ta viibib õiges energias ja laseb oma ellu positiivsuse, blokeerides negatiivse energia, mis kipub elusid lõhestama ja hävitama.
Nimi ei riku meest ega naist
Birkil tekkis sügavam huvi kõigi ja kõige vastu, mis ta elus on, oli ja võimalik, et ka tuleb just Šotimaa reisil olles. Nii sai ta ka teada, et tema nimi tähendab kaske ehk kasepuud. Siit sai ta ka vastuse, mida ta tegelikult ise ei otsinudki, miks kasepuud talle eriliselt mõjuvad.
Tõsi küll, Birk on eestlaste hulgas vähelevinud nimi ning tuntust on toonud sellele nimele üldse üks kirjanik, kes tegelikult on naissoost. Ju on ka temal oma põhjus, miks ta enda kirjanikunimeks ­mehenime valis. Mõnikord ajendab seda tegema meesenergia ülekaal ja seda naisterahva puhul või ka vastupidi.
Nimi ei rikugi meest, kui mees ise nime ei riku.