PILDID JA VIDEOD: salapärane Kaitseliidu üksus treenis põhjarannikul
Kui endine elektrivõrkude mees Lehar (69) läinud pühapäeva hommikul endalegi ootamatult Salmistu rannas luugid lahti lõi, ei saanud ta esialgu üldse aru, mis toimub. “Palgid vihisesid, mehed ja naised möirgasid!”
Kuidas väärikas eas seenior Salmistule sattus, ei tea täpselt keegi. “Mäletan vaid kahte asja. Esiteks seda, et läksin laupäeva õhtul, lauaka kuuspakk ja lilled näpus, leskproua Malle Vikerpere seitsmekümnendale juubelile ja enne kui rosolje taldrik hellalt põske silitama hakkas, kuulasin läbi udu ära iseenda suust tuleva toosti number 23,” muheleb nalja- ja napsumees. Mitme muutujaga võrrandile lisab omajagu närvikõdi tõik, et juubelit ennast tähistati Meriväljal. Sealt aga on Salmistule oma 60 kilomeetrit.
Erilist probleemi Lehar selles mastaapses “teleporteerumises” ei näe. “Ikka juhtub! Vaata, tegelikult on kõige ohtlikumad rekkameestest sõprade juubelid ja sünnipäevad. Hakkad Kernu lähedal talus võtma ja kolm päeva hiljem avastad ennast kuskilt Poolast Elki linna paadilaenutuse putkast mingi proua otsast. On ette tulnud, on ette tulnud!”
Pühapäevane ärkamine oli aga midagi täiesti teistsugust. Lehari pilku köitsid rannaliival möirgavad kaitseliidu võitlejad. “Vile peale tõsteti palgid õhku ja vile peale lasti palgid alla. Seejärel tormati, riided seljas, palkidega vette, kus tehti, palgid rinnal, kõhulihaste harjutusi. Puust jurakatega ujuti ka võidu kaugele-kaugele poideni ja tagasi. Kurat, seal oli isegi naisi pundis. Vägev värk!”
Kui aga elektrivõrkude mees palke lähemalt uuris, selgus, et need on ju vanad elektripostid, mis kenasti kuue meetri pikkusteks juppideks saetud. “Pärgli päralt, tunne oli nagu oleks oma vanade sõpradega jälle kokku saanud. Piltlikult öeldes olen nende sügavimmutatud mastidega elu jooksul mitu puuda soola ära söönud!” Kui Lehar kuulis, et palgid pärinevad ühelt asjalikult Kiiu talunikult ning meeskonnavaimu treeningu järel leiavad need kasutust ühes Valkla küla majapidamises traktori katusealuse tugipostidena, poetas elektrivõrkude veteran täiesti avalikult ja häbitundeta päris ehtsa õnnepisara.
“Ma ei ole mingi rohepöörde hull aga igasuguse arulageda raiskamise vastu olen küll. Sõidan siiani 94. aastal otse Saksast toodud Ford Scorpioga. Pole tal sital häda kedagi. Rõõm kuulda, et elektripostidel on samuti üheksa elu nagu mu skorpalgi. 30 aasta jooksul on sellega täiesti kaine peaga 6 korda kraavis käidud ja 3 väiksemat leppagi maha niidetud!” Kui Nelli Teataja uurib, mis Kaitseliidu üksusega täpsemalt tegu oli, vastab Lehar, et teab aga ei ütle. “Persse, ei hakka siin kedagi reetma! Uurige ise. Küüditatud vanemate lapsena ütlen, et palju tähtsam on hoopis see, et Eesti mehed ja naised on hinge ja vaba tahtega asja juures!”