Piusa Jussi ilmaennustus: kas tulemas on karm südatalv?

Detsember lõpetas märkimisväärselt sooja 2024. aasta, kus kümme kuud 12st olid vähemalt kraadi jagu normist kõrgemad. Sealjuures maist kuni detsembrini kaheksa kuud järjest.

Tegelikult oli meil lõppenud aasta ainus külm kuu jaanuar, ent aprilli, mis oli kokkuvõttes keskmisest 0,3 kraadi üle normi, loeksin ma samuti külmaks. Jürikuu keskmise viisid üles kolm-neli ekstreemselt sooja päeva, aga tervikuna oli 2/3 aprillist kas lausa miinuskraadides või kuni 6-7-kraadises plussis.

Mitte päris harukordne detsember

Seda, et erinevalt kolmest eelmisest aastast tuleb detsember seekord keskmisest soojem, ennustasin ma õigesti. Küll aga läks valesti pakkumine, et pärast jõulupühi saame ikkagi lund ja külma. Vastupidi, pigem oli detsembri viimane nädal kõige soojem.

Päevaseid miinuskraade detsembris siiski oli – 5.-8. kuupäevani näiteks Tallinnas kõigil päevadel 1 kraad külma. Seda on muidugi vähe, isegi novembris oli veidi pikem külmakraadidega periood. Öösel ulatus termomeetri näit 5-6 külmakraadini, aga kümmet välja ei andnud. Kas see on just haruldane, seda ei ütleks, sest sooje jõulukuid on Eestis varemgi olnud. Kuid viimati nähti sarnast detsembrit 2015. aastal, kui temperatuuri maksimum ulatus 20. kuupäeval kogunu +12,5 kraadini. Aga tollal jõudis enne uut aastat külmaks minna, tänavu seda ei tulnud.

Nüüd jõuamegi asja tuumani, millest mõnevõrra sõltub ka edaspidine ilmaennustus. Kõige sarnasem 2024ndaga oli siiski 2011. aasta detsember, kui 27. kuupäeval mõõdeti maksimumtemperatuur +10,9 ja alla viiekraadist külma polnud terves Eestis isegi öösel (tänavu paaril päeval oli).

Lisaks oli 2011. aastal ka sarnane temperatuuri käik enne detsembrit: soe, kuid mitte nii ühtlane suvi nagu mullu ning väga soe sügis. Peamine erinevus 13 aastat tagasi oli võib-olla selles, et mai ja september polnud nii soojad kui seekord, mil võisime ilma valehäbita öelda, et meil oli viis suvekuud. Aga tervikpildi poolest on sarnasus päris suur.

Analoogaasta karm südatalv siiski ei kordu

Nüüd aga meenutame, mis juhtus pärast seda sarnast 2011. aastat. Talv hakkas tookord jaanuaris pihta, algul püsis kaks nädalat ilm nulli ja viie külmakraadi vahel, lumi tuli esimese dekaadi lõpuks maha. Teise dekaadi lõpus langes temperatuur vaikselt -10ni, sealt edasi 15ni ja kuu viimastel päevadel oli juba 20 kraadi külma. Seejärel tuli erakordselt pakaseline veebruari esimene nädal, mil isegi päeval ei tõusnud termomeetri näit 25st külmakraadist kõrgemale. Pärast 10. veebruari pakane järk-järgult leevendus ja Eesti Vabariigi sünnipäevaks oli juba sula.

Seega järgnes lõppenud aasta analoogaastal väga karm südatalv, kus umbes kolm nädalat -10st soojemat ilma polnudki ja nähti ka ekstreemset pakast. Kas nüüd siis peaksime valmistuma samaks?

Usun, et analoog mingil määral töötab, aga karmi pakaseni me tänavu siiski ei jõua.

Küll aga tundub, et pean muutma oma varasemat ennustust, kui arvasin, et jaanuaris hakkab sula ja külm vahelduma. Võib-olla kuu keskel mõni sulapäev tuleb, aga pigem võib 1. jaanuar jääda ainsaks. Kas tänaseks (3. jaanuar) on lumi maas, seda ma ei oska veel 30. detsembril lugu kirjutades kindlalt öelda. Võib-olla napilt on maa valge, aga suusatada enne jaanuari keskpaika ei saa, välja arvatud ettevalmistatud radadel, kus kasutatakse ka tehislund või aetakse vähene lumi kokku.

Detsember oli meil algul kuivapoolne, aga kuu lõpul sadas palju. Ent see tuli kõik vihmana. Nüüd tundub, et ka jaanuari esimene pool ei saa olema kuigi sajune ja sel põhjusel moodustubki lumikate aeglaselt vaatamata külmakraadidele.

Pakast ootame ainult veebruaris

Jaanuari kolmas dekaad tuleb tänavu kõige külmem nagu ka 13 aastta tagasi, aga see ei ole kaugeltki nii karm. Usun, et temperatuur kõigub siis peamiselt 5 ja 10 külmakraadi vahel ja põhjatuultega tuleb lõpuks ka lund ja tuisku. Korralik suusalumi sajab maha, aga suusatajatel kerge pole, sest nii mõnelgi päeval peavad nad võitlema ekstreemse ilmaga. Seda mitte erilise külma, vaid just tuule ja tuisu tõttu.

Nii lõpeb jaanuar minu ennustuse kohaselt sellega, et alla 20-kraadist külma me tänavu ei näe. Võib-olla napilt -15 tuleb sisemaal täis. Kuid ilma sulapäevadeta kuu on keskmisest siiski paari kraadi võrra külmem. Eelmise aasta jaanuaris oli üks päris karm periood 13. ja 20. kuupäeva vahel ning see tõmbaski keskmise kolm kraadi alla normi.

Karmim pakane on siiski ka tänavu korraks tulemas ja praegu ennustan, et see sünnib siis, kui tuul pöördub veebruarsi põhjast itta. Arvan, et kuskil 10. ja 15. veebruari vahemikus on pakane kõige tugevam. Kuid esialgu seda ennustuse päris tõena välja kuulutada ei tahaks, enne vaatame, kas jaanuar kujuneb selliseks nagu ennustatud ja kas põhjatuul kuu teisel poolel ikka valitsema pääseb.