Smokie pärislaulja käis näitamas, et meil tihti tiirutav teine Smokie on rämps

Kombo uutest lauludest ja Smokie kullakarva hittidest - Chris Normani Tallinna kontsert polnud sugugi puhtal kujul vanas rasvas surfamine!

Hiljuti andis ansambli Smokie kunagine originaallaulja Eestis kaks kontserti.

Viimati (võis allakirjutanul olla üldse esmakordselt tegelikult) sai Chris Normani nähtud aastal 2015, siis esines Keila Lauluväljakul.

Ning ta andis tookord Eestis teisegi kontserdi jutti, Kuressaares lisaks.

Mängib iga kell Smokie suurelt üle

Juba siis, Keilas, osutus Normani etteaste arvatust palju paremaks, kuid nüüd (73-aastasena!) suutis ta vitaalse ja vaatemänguliseltki vägeva showga isegi rohkem üllatada.

Igatahes siin suhteliselt sageli tuuritavale praegusele Smokie´le teeb ta kordades ära, on palju-palju etem. „Smokie lugude puhul ei saa keegi loomulikult originaallauljale vastu. Vokaal on väga tähtis. Chris Normani hääl on ainulaadne. Ta on endiselt väga heas vormis ja ma kaalun isegi minna teda kohe uuesti Tartusse vaatama!”, andis teada viiekümnedates muusikasõber Valdur Raasikult.

Kohal rohkem vanema generatsiooni rahvast

Tema arvates võinuks rahvast Unibet Arenal küll palju rohkem olla, kuid ise sellega päris ei nõustuks.

Pigem võiks õelda, et publikut tuli Normanit vaatama isegi arvatust rohkem, selge see, et suurt Unibet Arenat Norman praegu enam täiesti täis tõmmata ei suuda. Pluss siis tal juu nüüdsel tuuril teinegi kontsert Eestis, nagu mainitud, paar päeva hiljem Tartus.

Nii või naa, kuid mingis mõttes oli Chris Norman & bandi puhul tegu ikkagi osaliselt, paratamatult nostalgiahõngulise kontsertiga. Juba seetõttu, et valdav osa publikust tublisti üle keskealised või sinnakanti, kuigi nooremaidki naisi-mehi oli Normani showl näha.

Valguslahendused vägagi paeluvad

Soojendajat Normanil polnud ja ilmselt seda ei vajanud ka keegi. Visuaalselt oli kõik küllaltki paigas, efektset sigri-migrit, huvitavaid valguslahendusi jagus kogu küllaltki pika etteaste juurde.

Mida siiski kritiseeriti, oli helipilt, just saali keskel. Samas, mitte ainult Unibet Arena kontserdid pole tihti natuke kehvema heliga, see on ilmselt live saundide puhul üldse paratamatult sage nähe pea igal pool.

Ning fakt, et esiridades - hiljem moodustunud n.ö. „tasuta fänntsoon” püstiseisjatest lava ees - tundus helipilt kvaliteetsem.

Piisaval määral uuemat materjali

Repertuaar ise? Chris Norman & band paiskasid täiesti arvestatavalt määral Normani soolokarjääri materjali, materjali uuelt albumilt „Junction 55”.

Kuid selge see, need kõige oodatuimad olid ilmselgelt ikkagi vanad Smokie kuldaja lööklaulud ja just kontserdi teises pooles ja lisalugude aegu neid ka hulgi tuli. „If You Think You Know How Do Love Me”, „I Meet You At Midnight”, „Lay Back In The Arms Of Someone”, „Needles And Pins” jne.jne.

Laulu Alicest lauldi agaralt kaasa

Loomulikult ei jäänud tulemata ka kunagine Smokie ehk läbi aegade ülimenukaim lugu „Living Next Door To Alice” ja seda sugugi mitte kava lõpetuseks, vaid märgatavalt varem.

Ning laval kuidagi jõulisem „Don´t Play Your Rock´n´Roll To Me” andis kogu kontserdile samuti kõva särtsu juurde. Ja „Mexican Girl” läheb samuti meile kõigile endiselt väga korda.

Laulis bändikaaslasega duetti

Kuna Suzi Quatrot polnud „seekord” käepärast võtta, siis koos temaga ammu kuulsaks lauldud superhitti „Stumblin´ In” esitas Norman koos oma naissoost bändikaaslasega, Rachel Pargaga, kitarrimängijaga. Tegelikult oli Chris Normani bändis veel teinegi naismuusik, võluv Martina Walbeck, kes õõtsutas end agaralt klahvpillide taga.

Kogu mängukava konkreetselt viimase Smokie loona kõlas „Wild Wild Angels”, kui nüüd mälu ei peta.

Ka kitarri mängib hästi

Mida veel. Norman näitas ennast üles lisaks hea kitarristina, vahetas laval kitarre päris mitmel korral, isegi kergelt soolotas. Samas seegi fakt, mängib osavalt kitarri,, on ammugi teada.

Suhtlemisest publikuga? Just parasjagu ja tore, et mitmedki fraasid/vaherepliigid kõlasid otse eesti keeles. „Tere!, „Aitäh!”, Kuidas läheb?”, kõlasid kusjuures küllaltki aksendivabalt.