Ametnikud pole kiiruskaameratega enam rahul - liiklus on rahunenud, trahve ei tule

Transpordiameti juht Priit Sauk näitab üles pettumust, et kiiruskaamerad on liikluse maha rahustanud. "Kõigil inimestel on see ju väga täpselt teada, kus meie tänased kohtkindlad kaamerad on ja see ei ole väga efektiivne järelevalvemeetod," sõnas Sauk ERRile.

Statsionaarsete kiiruskaamerate kõrgaeg oli 2018. aastal, mil hooletuid autojuhte jälgis 48 kastidesse peidetud kaamerasilma. Praeguseks on transpordiametil alles 34 statsionaarset kaamerat.

Sauk ütles, et olemasolevat süsteemi hoitakse üleval, kuni seadmed veel taatlemise läbivad ja ettevõtted neile tarvilikku hooldust pakuvad. See võib tähendada kolme, aga võib-olla ka viit või seitset aastat. Uusi kaameraid transpordiamet soetada ei plaani.

Ohtlikel lõikudel (nt Ussisoo) maha rahunenud liikjlus ja vähenenud traagilised õnnetused ametnikke ei rahulda, sest vahelejäämisi (loe: trahviraha) sealt ei jookse. Lootusi pannakse uudsetele süsteemidele ja „heast küljest” on end näidanud ka mobiilsed kiiruskaamerad.

Politseikolonelleitnant Sirle Loigo rääkis, et läinud aastal fikseerisid kõik Eesti kiiruskaamerad kokku 321 000 liiklusrikkumist. Kaheksa mobiilse kaamera osa sellest oli üle kahesaja tuhande.