HARULDASED FOTOD: 90ndate Nõmme tee säästulõbumajas ei varjatud midagi!

Milline oli seksiäri taasiseseisvunud Eestis, aastal 1993? Tallinna üks kuulsamaid korterbordelle asus Nõmme tee 23 (praeguse Maxima kõrval) kortermajas, nimeks Eros. Eros kategoriseerus pigem lihtinimese ehk säästulõbumajaks. Avaldame Nelli arhiivifotod.

Tegemist oli 2-toalise, viletsalt sisustatud korteriga, kus ühes toas asus põrandale asetatud suur madrats, mille kõrval olid libesti, kondoomid ja tualettpaber. Toa üks sein oli aga kaetud peegliga. See oli ka toa kogu sisustus. Korteri teine tuba meenutas juba veidi rohkem elamist. Mugavates diivanites ja tugitoolides istusid neli naist, kes kõik olid maksulised. Naised olid lahkesti nõus oma pakutavat esitlema, sest pidasid end pigem äriinimesteks – tulu oli suur.

Lauristin lubas paremat elu

Kohvi rüübates vaadati ETV jutusaadet. Ühelt fotolt on näha telepildis toonast sotsiaalministrit Marju Lauristini. 1993 oli Lauristinile karm aasta, kus pensionärid protestisid Toompeal ja kippusid ministrile lausa kätega kallale, hüüdes: "Kuidas nälgid, pensionär? Mõõdukalt, ikka mõõdukalt!".

Korterbordellis oli ka relvastatud turvamees, kes istus klientide kohaloleku ajal köögis. Lisaks tulirelvale oli köögis veel üks ohtlik seadelidis - nõukaaegne väsinud gaasiboiler. Tähelepanelik lugeja märkab gaasipliidil ka värsket Nelli Teatajat.

Turvamehe ülesanne oli tagada kord bordellis,et klient ikka maksaks ja et lõbutüdrukud end ohutult tunneks. Üheksakümnendatel tegutes Eestis jõuliselt organiseeritud kuritegevus,kus räkit ja kantpeade väljapressimised olid tavaline nähtus.

Kui palju maksis?

Pool tundi seksi Nõmme tee Eros bordellis maksis 200 krooni. Üks tund maksis 400 krooni. 1993. aasta keskmine kuupalk Eestis oli 1066 krooni. Need hinnad olid veel soodsamat sorti. Loomulikult käis korterist läbi ka säästumehi, kes hardalt palusid näiteks kümmet minutit. Vaestele tudengitele "halastati" mõnikord lausa 25 krooni eest.

Eriteenuste eest tuli hoopis peale maksta (anaalseks, grupiseks, pealtvaatamine jne). Lõbutüdrukud jaotasid raha peremeestega täpselt pooleks. Lõbutüdruk teenis toona mitu statistilist keskmist kuupalka.

Peremehed hoolitsesid reklaami eest, maksid korteri üüri, ostsid kondoome, kohvi ja muud nipet-näpet. Nõmme korterbordell tegutses aastaid muretult, neid ei tülitanud maksuamet ega politsei. Bordelli klientideks olid lihtsad töömehed, aga läbi astus ka direktoreid, ärimehi ja nii-nimetatud projektijuhte. Paljud jätsid bordelli mälestuseks ka enda nimekaarte.

Teise osa seksiäri klientidest moodustasid Eestit külastavad välismaalased, kes tihti sõitsid taksoga bordelli otse lennujaamast või sadamast. Soomes maksis hetk prostituudiga 400-2000 marka. Eestis olid hinnad pea samad, aga kroonides ehk kordades odavamad. Lisaks sai Eestis prostituudi tunniks ajaks, Soomes aga üheks aktiks. Samas Pirita-Mähe ja Nõmme piirkonna eramajades tegutsenud lõbumajades olid hinnad märksa kõrgemad, seal maksis tund lõbutüdrukuga 1000 krooni. Suletud arhiivist välja tulnud fotosid tollasest Nõmme eliitlõbumajast vaata siit.