SALAARHIIV: haruldased fotod 90ndate Tallinna eliitlõbumajast!
Milline oli prostitutsioon Eestis aastal 1993 ehk paar aastat peale Eesti iseseisvumist? Fotoreporteri arhiivist tuli välja seni avaldamata fotosid Nõmmel asunud lõbumaja külastusest.
“Üheksakümnendatel olid võimalikud igasugused kokkulepped,” vastab fotograaf küsimusele, kuidas ta Barbie-nimelisse lõbuasutusse lahkelt pildistama kutsuti. Aga, täpselt samasugustel huvitavatel asjaoludel jäid need fotod ka aastakümneteks avaldamata. Ajad olid pingelised. Fotograafiga oli kaasas nooruke reporter, kellest nüüdseks on sirgunud tuntud ja tunnustatud ajakirjanik. Tol hetkel pabistas aga tegelane nii kõvasti, et vaesekesel hakkas ninast verd jooksma. Nii käis lahketel neiudel fotosessiooni taustal reporteri poputamine ja veriste riidelappide pesemine.
Piltidelt võib näha tolle aja kohta eksklusiivselt ja luksuslikult sisustatud ruume ning noori, lopsakas aluspesus neiusid. Mõnedel fotodel eputatakse ka VHS kassetimängija ning NMT telefoniga. Viimane oli tõeline staatuse sümbol ja kuulus tõenäoliselt omanikule.
1000 dollarit maffiale
Poole aastaga oli Eesti lõbutüdrukutest "läbi käinud" 60 miljonit krooni. "Raha koha pealt ma ei karjunud,” lausus toona 23-aastane Rene. Tallinna prestiižikaima Nõmmel asuva lõbumaja ühe omanikuna.Ta ei eita,et tema firma maksis nii maffiale umbes 1000 dollarit kui ka majaomanikule sama palju kuus."Idee lõbumaja avada tekkis mul koos sõpradega," meenutab ta lõbusalt.
Tööle leiti tüdrukuid ajalehekuulutuste kaudu, kuid paljud juba "ringlusse" sattunud naised tulid end ise pakkuma. Lõbumaja atmosfääri Rene nautis. Tihti istus ta koos turvameestega köögis ning vaatas,"kuidas töö käib”. Paljud mehed tulid lõbumajja vastu hommikut. "Pidu pidades tekkis inimestel ikka idee midagi omapärast ja julget ellu viia," rääkis Rene.
Uusrikaste lapsed said sängikogemuse
Purjus kliente,nagu ka purjus lõbutüdrukuid heatasemelistes lõbumajades ei sallitud. Rene teadis, et madalama kvaliteediga lõbustusasutustesse oli tihti segatud ka narkootikumid.
Ta möönis, et prostituutide teenuseid oli tol ajal kasutanud ka mitmed tuntud inimesed. “Aga ma ei ütle nende nimesid. Inimesed tulid lõbumajja, maksid raha ning astusid tund aega hiljem sirge seljaga minema," lausus Rene.
Eliitlõbumajas Barbie maksis vahekord prostituudiga 200 krooni. Võttes arvesse tavalist töötempot — kahte-kolme klienti ühe õhtu vältel —, tegi see umbes 10 000 krooni kuus. "Intiimteenuseid vajasid valdavalt 20...30-aastased," kirjeldas prostituut Anne oma kliente. Mõistagi olid need edukad ja asjalikud äriinimesed: paljud turistid välisriikidest. Klientide hulka kuulusid ka murdeealisi — Eesti uusrikaste seas levis komme kutsuda lõbutüdruk teismelisele poisile esimest sängikogemust andma.
Kõige noorem, keda Anne on teenindanud, oli 13-aastane nooruk. Eks üheksakümnendad oli pöörane ja metsik aeg.Seadused olid puudulikud ja allilm kasutas seda julmalt ära. Eestis on siiani prostitutsioon lubatud kuid keelatud on prostitutsiooni vahendamine.
Ainult paar paragrahvi kõlbasid karistamiseks
Lõbumajade aadressid olid politseile teada, kuid meetmeid rakendada oli sel ajal väga raske. Raha andmist või vastuvõtmist eitasid asjaosalised hiljem alati. Tolleaegse Kadrioru politseikomissari Uno Paasi sõnul oli Tallinna 80 lõbumajast enamik koondunud Kadriorgu, Koplisse või Lasnamäele.
Olukorda ilmestas seegi, et Eestis puudusid seadused, mis prostitutsiooni seadustaksid või keelustaksid. "Ainsad paragrahvid,mida hea tahtmise juures prostitutsioonivastasteks saaks lugeda, olid "suguhaigusesse nakatamine” ning "salaurka pidamine liiderdamise eesmärgil”," rääkis Paas. "Mis salaurgastest saab juttu olla, kui lõbumajade telefoninumbrid olid täiesti avalikud,tarvitses ainult ajaleht lahti lüüa.”
”Paljud lõbumajad olid tol ajal kliendile ohtlikud. Firmaau ei olnud, keegi ei vastutanud mitte millegi eest. Kui vähegi võimalik, "tehti kliendile ära”. Silm ka ei pilkunud. Üks näide, härrasmees tellis “nimekast” firmast koju mitu tütarlast. Kui ta ärkas, oli korter väärtuslikest asjadest tühi,” meenutas Paas.
mina olin ühe eitede kamba veoloom. olingi vot just see tüüp kes aitas eitedel kortereid tühjaks vedada, kui pinna omanik täis joodeti või mingi ainega uinutati. istusin aastaid kinni selle eest. teenistus oli vägev pluss sain tasuta keppi.