Piusa Jussi ilmaennustus: kas suvesoojus tuleb juba aprillis?
Kuu aega tagasi märtsi ennustust kirjutades olin mingil määral liiga negatiivne. Kartsin, et päike tuleb esimesel kevadkuul harva välja ja temperatuurid jäävad ühtlaselt 10 kraadist allapoole.
Tegelikkuses oli nii, et ainsana oli mul õigus selles, et märtsikuus päeval miinuskraade enam ei näe ja nii oligi, et kahel kõige külmemal päeval mõõdeti 0 kraadi. Öid ma siin ei arvestanud, sest need on märtsis alati miinustes ja tihti isegi terve kuu vältel, aga mitte tänavu.
Märtsis saime nii päikest kui sooja
Päike tuli üsna kiiresti välja ja esimesel viispäevakul sügisesena tundunud ilm sai alates 6. märtsist pöörde. Märtsi teine viispäevak oligi kuu kõige selgemalt välja joonistunud soojaperiood. Tallinnas oli nende viie päeva keskmine maksimumtemperatuur 9,8, Tartus täpselt 10,0.
Ütleksin, et see periood oli isegi üllatuslikum, kui kuu lõpus mõned 15 kraadist soojemad päevad, mida samal ajal esines ka mullu. Märtsis muutub ju päev pikemaks kõige kiiremalt ja näiteks 10. märtsil, kui Eestis mõõdeti ka 13-14-kraadist sooja, on päev umbes kahe tunni võrra lühem kui 31. märtsil. Sellepärast on niisugune soojus esimesel dekaadil haruldasem kui 16-17 kraadi märtsi lõpus.
Seda lugu kirjutades pole veel teada, millised tulid Eestis märtsi keskmised nii temperatuuri, päikesepaiste kui ka sademete osas. Võib päris kindel olla, et temperatuur tuli vähemalt kaks kraadi üle normi nagu ka mullu, mil märts oli 2,6 kraadi keskmisest soojem. Ainult teine dekaad oli enam-vähem normis. Kuid päikesepaisteliste tundide ja sademete kohta arvan, et need olid keskmisel tasemel. Aga kindlasti oli märts tänavu kevadkuu, sest tihti on ta olnud ka täielikult talvine. Seekord polnud ju õieti lundki, kuigi märtsi keskel natuke ikka maha sadas.
Oodatust varasem soojalaine
Eelmises ilmaloos pakkusin, et aprilli esimesel poolel tuleb soojalaine 15-20 kraadiga. Praeguseks tundub, et see soojalaine sai teoks varem, kui algas 29. märtsil ja kestis (hetkel ennustuse kohaselt!) 3. aprillini. Nii et peab kahjuks möönma, et see soojalaine, millest andsin kuu aega tagasi lootust, on tegelikult läbi. Põhja- ja Lääne-Eestis oli selle soojalaine ajal ka pilvisemat ilma, aga aega arvestades andis soojalaine mõõdu kindlasti välja.
Jällegi panen kirja sõnapaari “aega arvestades”. Sest olen varemgi rääkinud, et Eesti inimesed kipuvad kevadel oma lootustes minema tegelikust ilmast ette. Talvel me kõik teame, et plusskraadid tähendavad soojalainet. Aga kui võrdleme talvist temperatuuri märtsi ja aprilli omaga, siis peaks soojalaine algama vastavalt 5 ja 10 plusskraadist. Tegelikult soojeneb kevadel päev kiiremini kui keskmine temperatuur tervikuna ja natuke peame neid kraade lisama, aga aprilli algul on isegi 12-15 kraadi soojalaine, uskuge mind.
Eestis on olnud küllalt aprillikuid, mil +15 kraadi piir polegi ületatud, viimati juhtus see kolm aastat tagasi. Eelmise aasta aprill oli aga täielik kompott, kui nägime kahel korral talve naasmist ning külmade päevade vahel lausa 25-kraadist soojust, mis mullu Lõuna-Eestis mõõdeti 10. ja 11. aprillil. Lisaks oli palju sügist meenutavaid tuuliseid ja vihmaseid päevi – 2024 aprill oli täielik segu neljast aastaajast.
Ühtlasem aprill kui mullu
Tänavu ma sellist erakordset aprilli, kus kõige soojema ja külmema päeva erinevus tuleb 25 kraadi (Tartus mullu täpselt nii oligi – 10. aprillil +26 ja 19. aprillil +1), mingil juhul ei ennusta. Usun, et päevane maksimum jääb 17-18 ja miinimum 3-4 kraadi kanti. Kõige külmemad päevad tulevadki nüüd, aprilli esimese dekaadi teisel poolel, aga teine külmalaine, mis mullu üllatas ilmselt kümneid tuhandeid autole suverehvid alla pannud sõitjaid, jääb seekord ära.
Kuna soojalaine sai natuke varajase stardi ja osa kõrgetest temperatuuridest jäi märtsi lõppu, peaks tänavuse aprilli keskmine olema üsna sarnane normile. Oli tegelikult eelmisel aastal ka, aga seda keskmist oli siis väga raske arvutada, sest nii suvist soojust kui ka talvekülma oli omajagu. Tänavu peaks ikkagi märksõnaks jääma 5-15 kraadi vahelised päevad vahelduva sademete ja päikesepaistega. Arvangi nii, et kui ilm on pilves ja sajab, tuleb temperatuur vahemiku alumises pooles (5-10), kui paistab päike, siis ülemises pooles (10-15).
Muidugi ei saa üle ega ümber sellest, et kevadel mõjutab meie ilma tugevalt tuule suund ja seda eriti mereäärsetes piirkondades. Põhjatuulega on reeglina jahe kõikjal, aga just lõuna- ja edelatuulega võivad tulla sisse suuremad erinevused. Mingil põhjusel on juba paar aastakümmet valitsenud kevaditi selline ilm, et suurem soojus jääb Skandinaaviasse, kus peatub kõrgrõhkkond. Meie saame sama kõrgrõhkkonna serva pidi põhjatuult.
Selline periood peaks meil just alates tänasest (4. aprill) ees olema. Kui meil on üsna läbilõikavalt külm, siis näiteks Lõuna-Norras rahulik 10-11-kraadine ilm. Ka mitte liiga soe, aga nii kipub minema, et kevadised külmalained mõjutavad Balti riike rohkem. Aga loodan, et teisel ja kolmandal dekaadil niisugust “jama” ei tule.