Piusa Jussi ilmaennustus: suvist sooja võib juba mõne nädala pärast oodata

Tänavuse veebruari keskmine temperatuur oli -2,6 kraadi ehk 3,5 kraadi võrra külmem kui jaanuar. Normist oli möödunud kuu siiski soojem ja eks seda sai ka ennustatud.

Kuigi veebruari II dekaadil tundus ilmakaart juba olevat selline, et järsku tulebki veel pakast, ei saanud see ikkagi teoks. Isegi idapoolne kõrgrõhkkond, mis aeg-ajalt tekkis, oli liiga liikuv, et tekitada -5st kraadist krõbedamat külma. Nii ma täpselt eelmises ilmaloos ütlesingi, et oleksin üllatunud, kui päeval tuleks rohkem kui 10 kraadi külma. Öösel ja hommikul tuli, aga päeval mitte. Õigus oli mul ka selles, et veebruar on palju kuivem kui jaanuar.

Lahja talv

Milline see talv siis oli? Jaanuari esimesel dekaadil mõni tugevam lumesadu ja veebruari II dekaadil püsivad miinuskraadid, aga enamat mitte. Ülejäänud aeg oli normist 3-5 kraadi soojem. Kuid juba Maalehe ennustuses ma lohutasin, et ilmselt Tartu suusamaratoni (ja ka kahevõistluse maailma karikavõistluste etapi) ajal on pisut külmem ja ehk saavad talvised suursündmused peetud, See oli õige ainult pooleldi, sest maraton viidi Lõuna-Eestist Ida-Virumaale üle. Seega on raske isegi vastata jaatavalt või eitavalt küsimusele, kas Tartu maraton tänavu toimus.

Pakkusin, et veebruaris +5st kraadist soojemaks ei lähe, aga päris kuu lõpus ikkagi läks. Tore oli muidugi, et Eesti Vabariigi aastapäeval valitses ilus ilm. Aga Põhja-Eestis jäi see ainsaks, mujal oli natuke kauem päikest.

Just nendest veebruari viimastest päevadest tekkiski mõte, et talv on selleks korraks läbi, aga kevadet me veel ei näe. Pigem on saabunud hoopis sügis. Jah, eks kõik me tunnetame, et on läinud valgemaks, aga kohati on märtsi algus rohkem novembri moodi.

Pilvine märtsikuu

Olen varemgi kirjutanud, et inimesed tunnistavad kevadeks ainult sellist ilma, mis on piisavalt soe ja päikesepaisteline. Selle peale olengi retooriliselt küsinud, et mis on siis 5-10 soojakraadiga vihmane ilm näiteks märtsis? See ei ole enam talv, sest lumi on sulanud ja ööpäeva keskmine üle nulli. Sarnast ilma novembris me tunnistame sügiseks ja unistame talve saabumisest, aga märtsis küsime, et millal see kevad ometi saabub.

Sellepärast lähen seekord “rahvasuuga” kaasa ja ütlen, et talv on sujuvalt üle läinud sügiseks nagu pealkirjas võib lugeda. Formaalselt me muidugi praegust aega niimoodi nimetada ei saa, aga kui rääkida Eesti kliimast võrdluseks teiste parasvöötmes paiknevate riikidega, siis tuleb tunnistama, et koduse kliima kõige vastikum osa ongi see, et kevadel areneb soojus aeglasemalt kui mujal. Isegi Rootsis ja Norras on kevade hõngu varem tunda, ehkki näiteks suvel on Eestis pigem natuke soojem kui Skandinaavias.

Pilvine ilm kahjuks saabki tänavuse märtsi märksõnaks. Ilm on meil praegu tsüklonaalne, aga Atlandi poolt saabuvad tuuled ei ole kuni pööripäevani (ja võib-olla kauemgi) kindlasti külmad. Pigem toob edelatuul ikka keskmisest soojemat ilma nagu ta toob ka sügisel ja talvel. Alles aprillis hakkame vaatama, kas ida poolt tuleb soojemat õhku kui läänest.

Nii peame leppima mitte kõige märtsilikuma ilmaga, aga samas on temperatuur normist soojem. Kui terve märtsikuu püsip elavhõbedasammas 2 ja 10 kraadi vahel, on kuu keskmine kindlalt üle normi, ehkki me tihti ootame enamat. Näiteks eelmisel aastal oli märtsi viimane nädal küll 100 protsenti kevadine, aga kui inimesed veel mäletavad, siis teame, mis järgnes aprillis – kaks päris talvist perioodi.

Kevade esimene pool tõotab tulla soe

Talve järgi kevadet ennustada on võib-olla isegi kõige lihtsam, kui rääkida kahe aastaaja järgnevusest. Reegel on ikka selline, et sooja talve järel tuleb ka soojapoolsem kevad. Aga kõik need nn reeglid ei kehti rohkem kui 70%. Ilma mõjutab liiga palju faktoreid, et me saaksime seda kogu aeg ette teada.

Näiteks olen tähele pannud, et maikuu ilm ei sõltu peaaegu üldse talvest. Viimasel kümnel aastal on Eestis olnud kolm väga sooja maikuud – aastal 2016, 2018 ja mullu 2024. Kõigil neil aastatel oli vähemalt üks talvekuu (2016 ja 2024 jaanuar, 2018. aastal veebruar) üsnagi pakaseline. Kõik nimetatud kuud olid 3-4 kraadi keskmisest külmemad. Vanast ajast mäletan, et 1984. aasta soe maikuu tuli ka pärast üsna külma veebruari. Aga kui pakane on olnud väga tugev (näiteks 1978/79 või 1986/87 talv), on maikuu jäänud kehvakeseks. Ei teagi, kas tuleks öelda nii, et ilus mai toob meile “pooleldi külm” talv? Kuid sellist terminit on keeruline lahti mõtestada.

Igatahes tänavu oli talv keskmisest soojem ja sellistele talvedel on järgnenud väga erinevad kevaded. Muidugi tähendab soe talv seda, et meri on jäävaba ja peaks ka kiiremini soojenema, aga maikuus hakkab seda rohkem mõjutama tuule suund. Seepärast võime praegu pigem lubada keskmisest soojemat ilma pool aprillini, aga sealt edasi hoiduksin ennustamast. Ilmselt aprilli esimesel poolel tuleb ka esimene soojalaine 15-20 kraadiga. Aga püsima see ei jää.